President Vladimir Putini valitsus survestab pensionifonde rohkem ettevõtete võlakirjadesse investeerima, et korvata välisinvesteeringute vähenemine Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest.

- Venemaa president Vladimir Putin Peterburi majandusfoorumil.
- Foto: Scanpix/Reuters
Venemaa keskpanga regulatsiooni järgi võivad pensionifondid alates tulevast aastast investeerida pankadesse – olgu siis aktsiatesse või võlakirjadesse või hoiusele pannes – kuni 40% varadest, võrreldes 80%ga selle aasta alguses, kirjutas agentuur Bloomberg.
Venemaa firmad peaksid saama rahastust pensionifondidelt, mitte riigilt abi küsima, vahendas agentuur Interfax juuli alguses toimunud Venemaa Raudteede ja pensionifondide esindajate kohtumiselt, mida juhatas asemajandusminister Nikolai Podguzov.
Pensionifondidele läkitatud kirjas teatas Venemaa rahandusministeerium, et kontrollib augusti lõpuks, kui palju erapensionifondidele mais ja juunis tagastatud varadest (need varad olid majanduskriisi ajal poolteist aastat külmutatud) on investeeritud ettevõtete võlakirjadesse ja aktsiatesse, vahendas uudistekanal RBC.
Pensionifondid muudatusest ei rõõmusta, leides, et ettevõtetesse investeerimine on praegu alles liiga riskantne.
„Me võime kindlad olla, et hädaolukorras riik päästab pangad, kuid me saame aru, et riik ei saa meid kaitsta ettevõtete pankrottide eest, kui majanduse olukord halveneb,“ ütles Bloombergile Natalja Tšuikova, kelle hallata on 1,3 miljardi dollari ulatuses pensionivara.
Üheks probleemiks on ka see, et kõige edukamad ettevõtted ei emiteeri võlakirju. Mais-juunis emiteeritud võlakirjadest moodustasid lõviosa rämpsreitinguga firmade omad ning teine suur osa olid pankade võlakirjad. Infrastruktuuriprojektide võlakirjade turg, mis pensionifondidele huvi pakuks, pole veel välja kujunenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!